Külastuskäik Oslosse

Nädalavahetus oli tegus. Neljapäeval tegin ära kõik ettevalmistused ning olin pärast enda üle ülimalt uhke. Käisin täiesti iseseisvalt postkontoris pakki ära toomas, võtsin raha välja, ostsin kõneaega ning laadisin bussikaardile 30 päeva juurde. Hääl küll natuke värises, aga pole hullu. Mida ei osanud oodata, oli see, et pakiga sain endale ka pangakaardi. Alguses väideti mulle järjekindlalt, et mulle pole võimalik pangakaarti väljastada, sest mu tööleping on lühem kui 6 kuud. Aga ilmselt on pangati need nõuded erinevad..?

Reedel sööstsin kohe pärast tööd välgukiirusel koju, tegin natuke süüa ning veetsin otseloomulikult kolmveerand tundi telesarja "Heroes" osaga. Siis vaatasin ma valesti kella ning jooksin, keel vestil, bussipeatusesse, sest oleksin ju peaaegu bussist maha jäänud. Kui selgus, et tegu oli väikese silmaväärahtusega, passisin bussipeatuses oma 25 minutit. Vahepeal läks veel kolm erinevat bussi, mille sihtpunkt küll kahjuks minu omaga ei ühildunud, ja haarasid endaga mituteist inimest kaasa, mina aga istusin ja istusin ja istusin oma kohvri otsas...

Aga õnneks oli abiks muusika. Lennujaamas pabistasime oma meigikuhja pärast, kuid, nagu alati, ei olnud mingit probleemi. Pärast turvakontrolli edukat läbimist läksime Susanni juurde baari, kust ma endale suure rammusa Daimi jäätise tellisin. Vaieldamatult minu lemmik jäätis läbi aegade... Aga jah. Kõige rohke venib aeg lennujaamas lennukit oodates, kuigi päris omapärane ja naljakas oli Susanni töötamas näha. :D

Gardermoenis maandusime umbes kell 21:30 ning, lollid nagu me oleme, veendusime, et lennujaamast ronge enam ei lähe. Seega pidime bussiga minema. Pärast bussi istumist selgus muidugi vastupidine. Kirumist jagus - bussi eest maksime 2 korda rohkem ning loksusime ka kaks korda pikemat aega... Lisaks kõigele pidime bussiterminalist hotelli takso võtma. Kui on suurem vajadus oma rahast lahti saada, on esimene valik üks pikem taksosõit Norras...

Hotell oli muidugi viimase peal. Hommikul saime söögisaalis kokku ning nautisime parimat hommikupoolist väga pika aja jooksul. Leivad, saiad, singid, juustud, vorstid, lihapallid, munapuder, munad, tomatid, kurgid, küpsised, koogid, arbuusid, ananassid, kiivid.. Ja nii edasi. Ja kõiki neid võis lõpmatus koguses sisse ajada.

Nagu näha - minu tuba. :D

Pärast kõhukinnitust läksime nimepeole, mis oli natuke linnast väljas. Nimepeod on siin sama tavalised kui sünnipäevad või pulmad. Sisse astudes tervitavad kõik vanemaid nagu presidendi vastuvõtul... :D Kõigile on nimesildid laual valmis ja tegu on loomulikult äärmiselt piduliku üritusega. Pidu oli väga hästi planeeritud ning, nagu ikka, saime rikkalikult süüa. Tutvusin ka paljude uute inimestega, kes kõik ülihästi inglise keelt oskasid. Nii 15-aastane noormees kui ka 50-aastane härra rääkisid minuga paremas inglise keeles, kui mina kunagi välja oskaksin võluda. Lausa kadedaks võib teha... Samuti sain oma norra keelt proovile panna ning sõbrad-tuttavad sattusid sellest nii vaimustusse, et kutsusid inimesi laua äärde ning lasid mul ühte ja sama lauset korrata. :D

Sinna lisandus veel kaks kooki... Ja ma suutsin proovida ainult nelja sorti :D

Ei pea vist mainima, et kogu aeg oli väga külm, isegi külmem kui siin põhjas. Õhtul läksime mingisse jalkabaari ning ma sattusin ekstaasi ja peaaegu karjusin koos teleka ette kogunud noorte meesfännidega, kui Villa värava lõi. Aga siiski läksin veidi varem ära kui teised, sest ma olin üsna väsinud ning tahtsin kähku magama minna. Tegelikkuses vahtisin telekat (kus on, muide, eestikeelne menüü, ma vähe ei olnud elevil või..:D), tegin läbi akna pilte ning jäin raadio saatel magama. Pildistamise ajal aga toimus nii mõndagi, näiteks järsku saabus politsei minu akna alla kõrtsi/baari/mille iganes ette ning natukese aja pärast saabus ka kiirabi. Mingi mees veeti kiirabiga kähku minema ning baari töötajad puhastasid tänavat ning toole verest puhtaks. Õnneks mees oli omal jalul ning midagi hullemat viga ei olnud. Ma muidugi terve aeg klõpsisin ja ei jätnud ju üldse kahtlast muljet.. Õnneks mu tuba oli seitsmendal korrusel. Agaaaa, politsei uuris-puuris-küsitles-tegi märkmeid-luges tšekke ming oli seal nii pikalt, et ma vajusin voodisse ning kuulasin hoopis klassika raadiot.

Mängisin pika säriga...

Kuni järsku ilmusid politsei ja kiirabi. Esimesel pildil on kannatanut toolil istumas näha, kui pilti suuremalt vaadata. Verepiisku ka...

Pühapäev oli ringimüttamispäev. Avastasime Oslot ning suutsin muidugi jäätist süüa (üllatus, üllatus - DAIM!), kuigi õues oli väga jahe...Käisimem väikestel tänavatel ringi, uurisime elu, sõime mingis restoranis... Veetsime pikalt aega laste mänguplatsil, kus oli niiiii palju erinevaid inimesi! Nii lahe! Mingi väike mustanahaline poisiklutt käis veendunult meile banaani pakkumas ning demonstreeris oma kiivri pähepanemise oskusi. Jah.. Mingil hetkel nägime narkodiilerit. Teised sosistasid hästi vaikselt "Vaata, narkodiiler vist.." ja ma täiega valjusti karjusin üle tänava "NARKODIILER?" Õnneks ta ei kuulnud.

Laste mänguplats