Uued katsumused

Nende päevade jooksul, mil siia kirjutama pole sattunud (järjekordselt..), olen igasuguseid asju teinud-proovinud-näinud. Mõne asjaga läks õnneks, mõnest asjast ei julge rääkima hakatagi... Aga mu kõige õlisem ja kuumem ettevõtmine oli kartulikrõpsude tegemine. Hull idee, ma ütlen teile. Ühesõnaga - liiter õli, paar näppulõikamist (eriti õhukesed viilud pidi tegema), tohutu hunnik kartulilaastakaid ja soola. Suitsuanduri lõugamist pole vaja mainidagi. Asi seisneb selles, et liiter õli tuleb madalal kuumusel keema ajada (hästi väikesed mullid hakkavad põhjast kerkima...aga mitte nii, et tuba suitsu täis oleks... ehk mitte minu stiilis). Seejärel tuleb ükshaaval kartulilaastakad (kõige parema jämedusega jäävad nad siis, kui koorimisnoaga lõigata) õli sisse asetada ja oodata, kuni nad.. noh, krõpsulaadseks muutuvad. =D Seejärel võib kasutada fantaasiat ning lisada ükskõik milliseid maitseaineid. Kuna mul koorimisnuga ei olnud, jäid enamik minu krõpsudest pigem praetud kartuliteks...

Lõpptulemus oleks pidanud selline olema... Rõhk sõnal OLEKS.

Niisama tänaval kõndides on ka paar asja silma hakanud. Siin müüakse sinki nimega okserull.  Kuulsaimal apteegiketil on samuti tore nimi - Vitus apotek. Lisaks avastasin tööle minnes, et ma kõnnin igal argipäeva hommikul Eesti aukonsulist mööda.

Nämmiiii... Pildi googeldasin. Ise ei ole seda veel ostnud, aga usun ja loodan, et nimi ja maitse ei ühildu.


Eesti vapp seal ümmargusel plaadil. Aukonsul asub selles hoones..

Apteek.. Kuna ma ei tahtnud keset tänavat seista ning paremat kaamerat kui telefoni oma ei olnud, siis peab natuke silmi pingutama. Aga näha on ikka.

Ühel õhtul hakkas mul igav ja otsustasin väikesele jalutuskäigule minna. Täiega soe õhtu oli. Lootsin ilusaid fotosid saada, aga nagu kiuste ei leidnud ühtegi ilusat pildistamiskohta. Nüüd olen niisama ringi kolanud ja häid kohti otsinud ning mingi päev võtan uuesti kaamera kaasa ning lähen kätt harjutama, näiteks Tromsdaleni silla juurde või niisama sadamasse... Õnneks mul on üks fotohuviline sõber Nikolai, kes minuga kindlasti kaasa tuleks.

Ja ainuke pilt, mille sain, oli kükitades ja kaamerat KÄES hoides, samal ajal kui inimesed mööda kõndisid. Ime, et niigi terav jäi. Puud rikkusid vaatevälja. Nii et, mingi lamekas. Pean raudselt uuesti minema..

Samal öösel vist, või ööl enne seda, olin just voodisse läinud ning kuulsin järsku ilutulestikku. Majaseinad sõna otseses mõttes vappusid. Ja järjest vuhises neid taevasse, mõni tegi eriti hulle pauke. Ma mõtlesin, et maja lendab õhku... :D Ülemine naaber helistas politseisse ja puha...  Siis tuli välja, et Röyksopp oli linnas ning tegu oli nende ilutulestikuga. Aga tundus, nagu oleks rakette lastud täpselt meie maja kõrval. Ning mõni tund enne seda saabusin töölt ning mingi naine seisis keset teed ning rääkis iseendaga.  See tekitas vägagi ebameeldiva tunde. Pärast sõbranna rääkis, et see naine oli ta kinni pidanud ja täiest jõust näkku karjunud. Siis jooksis minema... Ja põhjenduseks saab tuua selle, et ma elan hullumaja läheduses. Jess.

Lisaks kõigele on mul nüüd pangakonto, LÕPUKS ometi! Nüüd saan kahe kuu palga kätte. Super. Ja ma ei suuda mainimata jätta, et minu tööandja on kõige armsam inimene üldse. Ta on lihtsalt nii hea südamega. Aga ühesõnaga, täna käisime šoppamas, sest reedel seisab ees väike reis Oslosse, kus toimub selline.. nimepanemispidu ühele väikesele poisile nimega Lukas. :) Leidsime väga armsa kingituse (selline hõbedane mõmmi hoiukassa) ning ma pakkusin veel lisaks, et reedel saan Oslost lilled ka osta. Selle peale kirtsutati nina, et mis asja.. Tegu on ju ometi poisslapsega ja üleüldse lilli ei kingita niiviisi. Jaa...

Aa, viimase asjana tahaks ära mainida ka selle, et täna kõmpisime raamatukogust ka läbi ning seal tegeles paar inimest heategevusega. Nimelt küsiti, kas me oleme alla kirjutanud sellele:
 http://action.amnesty.org.uk/ea-action/action?ea.client.id=1194&ea.campaign.id=11962&utm_source=social&utm_medium=share&utm_campaign=IAR&utm_content=troy_sharefb
ja kui ei ole, siis võiksime seda teha. Me olime kõik juba oma nime kirja pannud. Tegu on täielikult Ameerika lollusega. Kolmapäeval tahetakse hukata Troy Davis, kelle vastu ei ole mitte mingeid süütõendeid. 7 tunnistajat 9-st on öelnud, et süüdi on keegi teine. Maailm märkab. Inimene on inimene.  Oma nime ning meiliaadressi kirjutamine võtab alla minuti. Tehke seda õigluse nimel! On võimalus päästa süütu inimelu ning loodan, et teie, mu armsad lugejad, saate ka sellest aru. :)