Kuu aega Norra pinnal

Üle kuu aja on juba Norra kõrgete mägede taha veerenud ning pilt selgineb pidevalt. Asjad lähevad paremuse poole ning hakkan siinse eluga ära harjuma. Samas, mis siin ikka harjuda - elu on hea, lihtsalt pere ja sõbrad on teises riigis.

Niisiis,  kuna pole ammu kirjutanud, alustan.. algusest. Sain nädal aega tagasi vastuse ühelt noorelt üliõpilaselt, kelle tütrele läheb lapsehoidjat vaja. Hüppasin paar minutit lakke ja kriblasin siis kiire vastuse ning saime korra ka kokku, et pikemalt suhelda. Nii tore!

Ühesõnaga - käisin kohe järgmisel päeval lapse emaga ja tema väikse tütrega kohvikus juttu puhumas. Sellest väikesest perest kohe õhkas soojust, ema säras ja jättis väga mõnusa ning avatud mulje. Tüdruk istus ja vahtis naerusuiselt vastu. Pisike rõõmurull paistis olevat. Saime kokkuleppele, võisin juba järgmisel päeval alustada.

Veendusin kohe, et mul vedas ikka täiega. See väike 9-kuune neiuhakatis, nimega Leah, ei nuta üldse, kui ema kodust lahkub. Ta istub, lehvitab ja naerab, kuni uks kinni vajub ning roomab siis juba minu poole tähelepanu otsima. Magamisega probleeme pole, mängida tahab iseseisvalt, vahel kipub isegi sülle. Nunnu. Hoidsin tema väikestest soojadest kätekestest kinni ning harjutasin kõndimist, kui ta äkki väärahtas ja peaaegu maha potsatas. Ütlesin "Oppaaa!" nagu ma ikka ütlen, kui kellegi pisikesega midagi sellist juhtub. Tema vaatas üles minu poole ning kordas minu järel "Oppa!". Üldse oskab ta juba öelda "emme" ning "head aega" ja poseerib edevalt, kui keegi pilte teeb. Kui süüa tahab, ütleb "mämmämämm", see on vist ka minu siinoleku järelkaja... Lisaks kõigele on minust sirgunud ka mähkmeproff - nädala ajaga käib kõik siuh-ja-vilksuga.

Leah

Eelmisel reedel tahtsin endale panka kontot teha. Läksin panka.. Sealt saadeti mind maksuametisse, kust mind omakorda saadeti politseisse, mis oli juba kinni.  Nii et tegin absoluutselt kõik vastupidises järjekorras. Mu tööandja andis mulle vaba hommiku, et ma asjad korda saaks ajada ning lõpuks see õnnestuski. Ühesõnaga, nüüd olen legaalne elanik. Kui lihtne see kõik oli, mitte mingit suurt, tohutut paberimajandust, lihtsalt paar allkirja ja mõned kriblamised ning kõik... Ainult maksuameti kirja pean ära ootama nüüd. Siis saan oma palga ka lõpuks kätte.

Bussiliiklus on mul juba selge ning linn ise on ka lihtsam meelde jätta kui näiteks Tallinn. Kõik on hästi loogiline ja mõnus, aga samas pole ma muidugi Tallinnas väga kätt proovinud. Tööle tulemine võtab mul umbes pool tundi - esimene buss kodust kesklinna loksub umbes kümme minutit ja teine buss linnast välja 20 minutit... ja see buss on alati inimesi täis pakitud ning ma pean välja saamiseks üle nende jalgade koperdama. Ning ilma mingisuguse üllatuseta - ma teen alati mingi lolli vea, näiteks üritan kaarti valest kohast läbi lüüa või unustan "Stop" vajutada (siin peab seda tegema, kui tahad kindlasti maha saada ja mitte tervet ringi läbi kõlkuda). Aga paar päeva tagasi istusin bussijaamas ja ootasin oma bussi, et koju saada... ja sõitis mööda kaubik, millel oli suurelt kirjas "SAUE, ESTONIA". Süda jättis löögi vahele ja meel läks ka veidike haledaks, aga õnneks on suurem igatsus juba selja taga.

Lihtsalt näide ühest ilusast ilmast... 

Muidugi, asju siit eriti osta ei saa - eriti praegu, kui ma oma esimest palka veel kätte pole saanud. Niisiis - tellisin Ebayst pluusi ja kommi. Pluusi lihtsalt niisama prooviks (see tuli juba kohale ka) ja kommid sellepärast, et siin on mingi üldine lagritsahullus ning mina olen vist ainus elusolend, kes seda musta jõletist jälestab, ja eukalüpti-piparmündi komme lihtsalt ei leia kuskilt lettidelt. Kalevi eukalüpti-piparmündi komme võiks ka saada tellida siia...

Täna kella viiest käisin esmakordselt keeletunnis. See kestab iga kord 2,5 tundi... eelmine teisipäev saime ka korra kokku ning minu kõrvale istus vene noormees oma sõpradega. Nad hakkasid vene keeles minust rääkima ("Ooo, kakaja devushka!") ning arvasid, et ma ei saa aru, kuni ma lõpuks selle ära mainisin. Ülejäänud tunni nad ei rääkinud. Täna istusin mingi Tai naise kõrval, kellele ma kogu aeg pidin asja pointi seletama. Aga esimene tund oli küll minu meelest väga lihtne ja koduse töö tegin ka juba ära. :) 

Kuigi ma plaanisin alguses oktoobris Eestisse tulla, siis lükkub see nüüd detsembrisse. Kurb... Aga pole midagi parata - töölt ei saa lihtsalt vabaks. Lennupileteid juba uurisin ja 13.detsembril toimub ilmselt väike Tromsø-Oslo-Tallinn ning seejärel sõit Muhu poole. Jess!!! Jõuluks koju! Ja mu plaani on sisse kirjutatud koer, pere, Mannu ja Piret. Siis on reis korda läinud! :)