LUMI!
Ja ongi nii. Esimene lumi saabus siin põhjas juba laupäeval. Kõrgemad mäed on juba valgeks võõbatud ning seal sajab lund pidevalt juurde. Linnas jäi laupäeval isegi lumi pinnale, lörtsi siin olnud ei ole. Kuulsin hirmujutte, et siin on pidevalt rahet. Võib sinikatega arvestada... ? Aga nii külm on. Päeval on nüüd ainult maksimum viis kraadi sooja ning mul on talvejalanõudest olemas ainult potentsiaalsed teelolevad saapad. Praegu on vaid botased ja sügiskingad käepärast. Saapad peaksid jõudma lähipäevade jooksul. Ehk ilmataat halastab veel veidike...
Vaatamata käredale ilmale läksin laupäeva õhtul väikesele peole. Nagu ikka, on purjus inimesed kõige paremad lubajad. Sattusin mingit lasteaiakasvatajate seltskonda, kellest üks oli 7 korda Pärnus käinud - ma ei teagi, miks, aga Mannu tuli kohe meelde - ning see viimane lubas ka mulle teada anda, kui mul töövõimalus on. Normaalne!
Pühapäev möödus kodus passides ning süües. Hehe. Aga esmaspäeval tööle minnes nägin mägedes lumetormi, samal ajal kui enda pea kohal helesinine taevas oli. Kahju, et kunagi õigel ajal fotokaamerat käepärast võtta ei ole. Nii vinge on lihtsalt, kuidas ümberringi nii erinevad ilmad on. Töölt tulles sattusin peale sellele, kuidas mägedes sadas vihma, aga minu kohal paistis päike. Istusin bussijaamas ja nägin pilvi enda poole vuhisemas. Vihm liikus üle fjordi nii mis mühises.
Viimasel ajal on siin sellised ilmad...
Tänu sellele ei pannud tähele ka hävitajaid, mis minu suunas lendasid. Alles siis, kui süda jõnksatas ning pea välgukiirusel taeva poole müratekitajat otsima pöördus, sain aru, et JÄLLE mingid hävitajad rikuvad minu närve. Ma olen kahe kuu jooksul näinud rohkem hävitajaid kui kahe käe sõrmedel kokku saab lugeda. Ja alati olen vaid mina see, kelle pilk neid nii kaua saadab, kuni alles on jäänud vaid kaks pisikest musta täpikest.
Mul on juba mitu korda juhtunud, et minult on teed/abi küsitud. Seda juhtub kogu aeg, mis on äge, aga mida ma natuke kardan ka. Viimati küsis üks turist, kus kino on. Ma sain peaaegu ainult norra keelega hakkama... Aga poole pealt lõin käega ja rääkisin inglise keeles edasi. Aga noh, igal asjal oma aeg... Kui ükskord üks vana daam mu käest abi küsis, ei saanud ma midagi aru ning hakkasingi talle seda norra keeles ütlema. Ei jõudnud kaugemale sõnast "Jeg..." ("ma"), kui ta juba järgmise poole pöördus. Ehmusin täiega ära, et mu aktsent on nii õudne, et ta juba esimesest sõnast sai aru... :D
Olen neid õppelaenude ja värkide asju ka siin uurinud. Kuigi ülikoolid on kõigile tasuta, on elamine kallis. Töötamine ülikooli kõrvalt on piin... Leidsin mingi lahenduse, et kui pärast õpinguid kindlalt kodumaale tagasi pöördud, ei pea laenu tagasi maksma. Samuti võetakse õpilaste õppelaenust 40% maha, kui kõik eksamid edukalt sooritada. Lahe! Aga noh, Tartu on kindlam minek. Magistriks saab ju alati tagasi tulla, siis on kergem töötada ka.
Ja Norra peaminister on vist praegu Eestis... Norra ikka toetab Eestit naeruväärselt palju. Meil (jälgides kommentaare, mis ei ole küll kõige adekvaatsemate inimeste poolt vorbitud) on isegi kahju paar eurot Kreeka jaoks annetada... Ok. Mul oli täna vaba päev, aga õhtul on keeletund. Pean kiiresti kodused tööd ära tegema ja midagi sööma. :) Ha det bra!
Lihtsalt üks nummi pilt Leah'st :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar