17. november 2011

Jõulukink missugune

Vahepeal olid siin juba täitsa jõulud - lumi oli hüppeliigeseni. Mul oligi juba norrakate vingumisest kõrini, et talv on nii hiline sellel aastal ja mis toimub ja nii edasi ja nii edasi... Aga, kohale ta jõudis. Kahjuks püsima jäi vaid kaheks päevaks, aga selle ajaga suutsin ma ära tabada selle linna tõelise ilu. Tromsø muutub ääretult kauniks just lumega. 10 päeva pärast algab meil see aeg, kui päike horisondi tagant välja ei tule. Ei teagi, kas nutta või naerda.. Talv on nii külm ja kõle, aga samas lumi tekitab kohati maagilist tunnet, mida ükski muu aastaaeg tekitada ei suudaks. Ja jõule poleks ilma lumeta. Samas, mis ma selle külma pärast üldse vingun - mul käib keeleklassis üks noormees, kes on Gran Canarialt pärit. Edu talle. 

Ma ei suuda virmalisi ära oodata ja kindlasti üritan neist mõne pildi kah klõpsata. Aa, ja talvega kaasneb veel üks üüratult nunnu asi - skulptuuridel on roosad sallid kaelas, et neil külm ei hakkaks. Nii armas!

Väike fototõestus. Ootasin bussi. :)

Ühesõnaga - kauaks seda ilu ei jätkunud ning eile tööle minnes pidin läbima tänavajõe, mis selle vähese lume sulamisega juba tekkida jõudis. Sellise asjade käiguga ei julge ma igatahes kevadele mõelda.

Eile olin igatahes üsna masendunud ( minu tuju muutub vastavalt ilmale ) ning lisaks kõigele ka suures stressis. Mul oli eile tööintervjuu, mis oli läbinisti norrakeelne ning seetõttu väga hirmutav. Aga Kristin sõidutas mu kohale ning tegi terve tee nalja, nii et vähemalt soeng, meik, riided ja üldises mõttes ka närvikava jäid korda (ükskõik, et mu intervjueerija oli ca 60-aastane naisterahvas, kellel mu välimusest sooja ega külma poleks olnud). Jõudsin kohale 20 minutit varem ning vajusin hirmujudinatega diivanile. Suutsin igasuguseid mõtteid mõlgutada, kui äkki üks väga armas daam mulle sõbralikult käega viitas. Jaaa.. kõik läks palju kiiremini ning sujuvamalt, kui oodata oskasin - mul on töö! Jeessss! Ma olen alates jaanuarist "tilkallings vikar", millel ei ole muideks mitte mingit pistmist eestikeelse sõnaga "vikaar" - see tähendab, et mulle helistatakse seitsmest erinevast lasteaiast, kui keegi tööle ei saa minna/kedagi lisaks läheb vaja/keegi puudu on. Täpselt see, mida ma tahtsin! Ja ikka paneb mind imestama see, kui palju lasteaedu siin linnas on. Elanike arv on kuskil 55 tuhat, lasteaedu on üle 30... Pärnus näiteks on ca 10 000 inimest vähem ja lasteaedu 14 ( kui Googles vanad andmed ei ole ).

Kõik need punased märgid kuuluvad Tromsø lasteaedadele. Kui ma ei eksi, siis eralasteaedu siin märgitud pole?

Nüüd ei suuda detsembrit ära oodata - vähem kui kuu aja pärast saan juba kodupinda puudutada ja oma koera näha ning oma peret ja parimaid sõpru... Ja kui tagasi tulen, on mul kindlalt töökoht olemas. Hetkel on kõik lihtsalt ülim. :)
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar