27.novembrist algas siin siis mørketid, mis tähendab, et päike ei ilmu enam mõnda aega horisondi tagant välja. Võib-olla on ka see minu unisusega seotud... Sellised pikad ööd kestavad kuni jaanuari teise pooleni. Mul õnneks seda päikeseigatsuse probleemi väga pole, sest ma tulen ju 1,5 nädala pärast Eestisse. :) Ma ei suuda ära oodata. Pere, koer, sõbrad - kõik ootavad juba! Ma loodan, et selleks ajaks on seal paremad ilmad kui siin praegu. Vahepeal sajab lumi maha, siis tuleb ladinal külma jäävihma ning käredat põhjatuult ning teeb kogu ilule üks-null. Ilm teeb praegu ikka meele mõruks küll. Aga noh, räägitakse, et selle nädala lõppedes pidavat talv tulema. Loodame siis parimat.
Need vastikud ilmad teevad võimatuks ka oma kaamerat kaasas tassida, nii et mul pole viimasest ajast ühtegi normaalset pilti. Need viimased päikeseloojangud on mul samuti ainult telefonisilma kaudu jäädvustatud. Sellest on kahju, sest sellist värvide mängu pole ma enne näinud. Esmakordselt nägin türkiissinist taevast (mitte helesinine!), korra mõtlesin isegi, et äkki virmalised, aga tegu oli hommikuga. Kell oli umbes 10. Samas tahaks kangesti virmalisi jahtima minna, aga selleni jõuan võib-olla alles jaanuaris, kui tagasi tulen. Paar virmalistelainet on siin juba olnud, ehk näkkab ka minul. Väga keeruline see siinses kliimas olema ei peaks. :D
Eile oli keeletund ja kuna meil oli asendusõpetaja, pidime ennast talle tutvustama. Ja siis nii muuseas tuli välja, et terve selle aja olen ma kahe eestlasega koos istunud. Kõrvuti. Alguses olin natuke kurb, sest ma arvasin, et nad ei oska eesti keelt (omavahel räägivad vene keeles ja vene nimed on ka), aga kui ma neile ütlesin, et mul lähevad norra ja vene keel sassi (ma ei oska enam vene keelt :D ausalt. Norra keel asendab väga paljud sõnad, ka lihtsamad, ja venekeelsed lihtsalt ei meenu), pomisesid nad omavahel natuke vene keeles ning hakkasid siis väga korralikus eesti keeles otse minuga suhtlema. Ma oleks tahtnud neid sealsamas kallistada. Nii hea oli kellegagi näost näkku oma emakeeles rääkida. Mul on nüüd kohe 10 korda suurem tahtmine igal neljapäeval tagasi keeletundi minna. ;)
Parim mõttetera tuli eile Sethilt, kes on minu sõber keelekursuselt - "Naised on ainsad olevused, kes seda rohkem kiruvad, mida rohkem armastavad." (jutt käis kontsakingadest, mille üle ma vingusin :D).
Vot. See oli lühike kokkuvõte viimase aja sündmustest. Saan aru, et väga põhjalik pole, aga ma ei saa midagi kokku luuletama hakata, kui ma väga täpselt detaile kõigest ei mäleta enam... Ma pean endale iga paari päeva tagant meeldetuletuse panema, et ma blogisse kirjutaks või midagi muud taolist. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar