Palju õnne sünnipäevaks!

Ja 19 kukkus! Viimane teismelise aasta ja siis hakkan juba vanaks (ärge solvuge). Nii armas on saada kaardikesi-kirjakesi tavalise postiga. Tänasel hommikul ootas taaskord tükike kodumaad mind maja kõrval metallkastis. See oli kivi sinu kapsaaeda (aga heas mõttes), Sannu! Aitäh sulle üliarmsa kingituse eest. Eile sain kaardi ka oma vana-vanatädilt, lisaks olen õnnitlusi/niisama kirju saanud ka muudest maailma otsadest. Tigupostiga saadud õnnitlused on erilisuselt ikka oma kohal... Täna saadud kaardil seisis 8.august, nii et ma kahtlustan, et kergem post jõuab siiani kahe-kolme päevaga. Tigu reaktiivmootoriga? Igatahes on mul nüüd väike riiul oma kallite jaoks. Ainult isa ja Trevor on puudu...

Täna hommikul avastasin ärgates oma telefonist mitu nunnut sõnumit inimestelt, kes on mu Norra telefoninumbri vist kuskilt eriti kaugetest sügavustest välja koukinud. Tekkis kirjeldamatu soov teid kõiki kallistada. Ja Piret, sulle tahtsin ise helistada, aga pigem edu soovimiseks. Valisid ka aja.. ;) Aga jah, suur aitäh teile kõigile, kes te võtsite oma päevast aega, et mulle õnne soovida. Iga öeldud hea sõna teeb tuju 2 korda paremaks. :)

Kui nüüd natuke ajas tagasi minna, siis eile käisime šopingutuuril (kuigi ma pole eriline poodlemisfänn) - mina, Vilde, Susann ja Ida. Nad tegid vahetusi, sest neil "oli vaja omi asju ajada". Ilma minuta. See polnud üldse läbinähtav. Ühes poes nägin lihtsalt võrratut seelikut ja Susann väitis puhtsiiralt, et kõik on selles poes väga odav ja ma ei pea üldsegi muretsema. Pärast hinnasildi silmamist veetsin edasise päeva lihtsalt ilastades, kui silm millelegi ilusale peale juhtus sattuma. Aa ja ma tahan väga minna ühte kesklinnas asuvasse maiustustekauplusesse. Seal on igast lahedat nänni, saaksin sõpradele lahedaid tulevasi sünnakinke. Päriselt, seal olles tekib tunne nagu oleks Harry Potteri raamatutesse sattunud. Aga jah. Üleüldiselt oli kahjuks ilm kehvavõitu. Paar mõttetut pilti ka sellest...

Täna käisime sõpradega väljas söömas. Mulle tehti välja (kogu aeg võiks sünnipäev olla siinsetele hinnakurssidele mõeldes). Pealegi oli tegu mingi eriti vinge Aasia toidukohaga. Tellisin liha kooreses seenekastmes ja portsjon oli nii suur, et olin ise üks paras lihahunnik pärast. Aga teenindus oli super. Sisse astudes võttis meid vastu üks eriti viisakas Aasia noormees, kellel oli selline keep smiling nägu ette manatud ja juhatas meid õhinaga lauani. Järgmisel hetkel sibas üks Aasia neiu menüüdega ja süütas küünlad. Siis toodi kannuga jääkülma vett ja miljon taldrikut ning korjati tellimused ära. Toit serveeriti ülikiiresti ja sujuvalt, pärast toodi taldrikuga kuumad rätikud, millega sai nägu/käsi pühkida. Ime, et meid uksest kätel välja ei kantud, kui lõpetanud olime. Siis helises taskus minu telefon ning mulle laulsid sünnipäevalaulu mu pere ja külalised Eestis. Kui armas! Pärast nägin neid veel Skype's ka ja oleksin nagu isegi enda sünnipäeval kohal olnud. Ei suuda nende kõigi nägemist ära oodata. Ja Skype on ikka laitmatu programm, kui perest eemal viibid.

Aga mis seal ikka rohkem jahuda. Pidu kui sellist veel ei ole olnud, see tuleb alles järgmisel nädalavahetusel ja on põhimõtteliselt üllatusena mõeldud... Aga noh, ma juba tean, et see toimub. Ja šokolaadikook mustikatega on ülinämma (õiget värvi kommidest tuli puudu).